Õpirändekompass arvutab Sulle lähimad partnerülikoolid Eukleidilise kauguse abil. Eukleidiliseks kauguseks ehk linnulennukauguseks nimetame kahe objekti O1(x1, x2, xn ...) ja O2(y1, y2, yn ...) kaugust n-mõõtmelises ruumis. Alloleval joonisel on kujutatud Eukleidiline kaugus d kahemõõtmelises ruumis kahe punkti vahel ning selle arvutus koolipingist tuttava Pythagorase teoreemi abil 1.
Eukleidilise ruumi dimensioonide arv sõltub sellest, kui mitu tunnust rakenduse kasutaja küsitluse käigus oluliseks märgib. Ruumi nullpunktiks kujuneb kasutaja valitud tunnustega defineeritud punkt. Igale partnerülikoolile määratakse kasutaja valitud tunnuste komplektile vastavate tunnustega punkt. Kõik tunnused on skaleeritud vahemikku 0-1, kusjuures eukleidilise kauguse puhul on kõik tunnused võrdse kaaluga 1. Seejärel arvutatakse igale ülikoolile kaugus nullpunktist ning reastatakse kaugusväärtuse järgi alates kõige lähemast.
Näide. Kasutaja soovib leida ülikoole, kus
Küsitlust läbides koostatakse kasutajale kuni 15-mõõtmeline punkt. Järgneb võimalike tunnuste nimistu koos seletusega.
Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt sellele, kui suur osakaal kasutaja valitud kursustest on teadaolevalt ülikooli õppekavas. Kasutajale määratakse alati väärtus 1 (kasutaja valik kattub iseendaga 100%).
Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt sellele, kas ülikooli seostatakse valitud keelekeskkonnaga (1 või 0). Kasutaja võib valida kuni kolm erinevat keelt. Kasutajalt küsitakse iga valitud keele kohta viiepalliskaalal 1) keeleoskust ning 2) motivatsioonitaset keelt õppida (vastused skaleeritakse vahemikus 0-1). Kasutaja punktis määratakse keelekeskkonna tunnuse väärtuseks vastava keele oskuse ja motivatsiooni aritmeetiline keskmine.
Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt geograafilisele kaugusele Eestist, kus väikseim võimalik kaugus on 0 ja suurim 10 000 (km). Väärtus skaleeritakse vahemikku 0-1, kaugemal kui 10 000 km asuvad ülikoolid saavad väärtuseks 1. NB! Ssisendi pärimisel kasutatakse liugnupul logaritmilist skaalat — skaala väiksemas otsas on väärtuste kasv aeglasem.
Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt sihtlinna populatsioonile, kus väikseim võimalik arv on 0 ja suurim 5 000 000 (in). Väärtus skaleeritakse vahemikku 0-1, üle 5 mln populatsiooniga linnades asuvad ülikoolid saavad väärtuseks 1. NB! Ssisendi pärimisel kasutatakse liuguril logaritmilist skaalat — skaala väiksemas otsas on väärtuste kasv aeglasem.
Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt tudengite arvule, kus väikseim võimalik arv on 0 ja suurim 60 000 (in). Väärtus skaleeritakse vahemikku 0-1, üle 60 000 tudengiga ülikoolid saavad väärtuseks 1.
Kasutajale määratakse alati väärtus 1. Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt sellele, kas kasutaja valitud kestusega lepingud ülikoolis pakutakse (1 või 0).
Tunnust arvestatakse kaugusarvutusel ainult siis, kui kasutaja on märkinud, et stipendiumi olemasolu on sihtülikooli valikul oluline. Kasutajale määratakse sel juhul väärtus 1. Ülikoolile määratakse väärtus vastavalt sellele, kui mitu % katab ülikooli pakutav stipendium sihtlinnas elamiskulud. Elamiskulude prognoos baseerub tudengite tagasisidel ja välisõppekoordinaatorite hinnangutel. Ülikoolid, mis stipendiumit ei paku, saavad väärtuseks 0.
Kasutaja saab ligi 20 tagasisidel põhineva tunnuse seast valida kuni viis, mis on talle sihtülikooli valikul olulised. Kasutajale määratakse sellise tunnuse väärtuseks 1 ning ülikoolile vastavalt sellele, kui mitu % ülikoolis õppinud tudengitest oli kõnealuse aspektiga rahul (vt. näide — rahulolek pakutava majutusega). Need ülikoolid, mille kohta vastav tagasiside puudub, saavad tasakaalustamiseks väärtuse 0.5.